Plaadid

OkYm Riim – Kirjad Aguli Seintel (Superbandiit Records 2010)

Selle jutu kirjutamise ajal kisub õhtune päike, oma madalate kiirtega silmad kissi ja palju lihtsam on lasta vabadel mõtetel muusika saatel laisalt voolata kui keskendunult kirjutada. Lihtne oleks algusesse öelda, et mõnus kulgemine võtke oma doos ja niiumbes 50 minutit muretu. Kõik – arvustus tehtud!?

Ja iga sekund mis ma Okymi plaati kuulan… perkele põhja-eestistunud ja muud saarlased kuulake ka ja unustage palatalisatsioon õ täht ja ära – see ep tule teil naguniigi välja. Aus saare murre on sada korda rohkem väärt kui peaaegu
pealinna sprehhamine. Jubehästi kõlab kui mikrist pressib päritolu välja sest hip-hop on oma olemuselt muusika, mis ei kõla päris õigesti kui ta ei asu juurte juures, kui muusika ei räägi asjadest mis tegelikult on, läbi konkreetse artisti enda prisma. Ja ikka küsin, kus on mulk, võroke või setu kes kodukeeles räppima hakkab (sorri Aapo, sa ikka nagu päris räpparina kirja ei lähe:)) –
Sest folk on tore kraam aga… noh tänapäeval laulavad mõned ladina keeles ka.
Idavirus pidi ka veits muu gavaar olema?

Ma tean kui nõme see on, kui arvustus on nagu inglite pasunakoor mis kiidab kõiksevägevama hiilgust aga ju siis peate selle hosianna ära kannatama. Kui
mees võtab ühe väikse lausega kokku kogu ausa mehe eksistentsi Lauritsa Tules: “…tööpäeva lõpuks tunnen suus sita maiku” – lihtne, labane ja otse kümnesse.
Mulle tegelikult meeldib, kui tekst on lähtunud tunnetusest… sõnadega hakati astuma teadmata kuhu välja jõutakse peaasi, et kulgemine kõlaks õigesti.
Topeltriimid, metafoorid, õhku tõstetud mõtted… ühest küljest on tekst väga mõttetihe aga kõigele järele ei jõua ja vist pole vajagi – naudi kulgu.

Kirjad aguli seintel on erandlik plaat erandlikul aastal – need vähesed kodumaised asjad mis on tulnud ja ähvardavad on jubehead (Fast K, Öökülm,
Rassakas, Põhjamaade Hirm jne). Samal ajal, kui surevad kodumaised paremad räpipeod ja inimesed ei viitsi boom bapi peale kohale tulla, pressitakse
ambroosiat plaadikettaks – väike kontradiktsioon võikuidas?

Ja ikka ei pääse üle plaadi peamise helipildi kujunda Chalice aka J. Kasar töö kiitmisest. Sedakorda on terve plaat täis muusikat, mis vormub vokaaliga
ideaalseks tervikuks ja kulgemine on puhas paitus kõrvadele – haara ainult kõik hüva lokaatoritesse. Siin on taustad, mis tehtud erinevate tüüpide poolt…
Chalice, Hash, Sim Kares, Ako jne aga kõik kõlab kui üks Okym Riim… tervik ja kahtlustan et lisaks artistile endale on selles Superbandiidi suurte bosside
(võivähemalt muusikadirektor Kasari) kultiveeriv käsi mängus. Head tekstid vormivad terviku väga hea muusikaga… Halleluuja!!!

Javot ongi loll, et maioska midagi ette heita, kui siis et hariliku ossi tarvis ei pakuta siin midagi. Liiga vähe pidu nalja ja napsu, liiga palju
kaasamõtlemist ja vist mitte üldse raadiopaska… mõttetu… võisiis just mõttega!?. Seega kallid inimesed otsige Okym Riim ülesse Superbandiit
plaadifirma pässide hõlma alt või plaadipoe letilt üles ja selle suve saundträkk on olemas.

9 punkti
Kozy

Teemas

Julged arvajad puuduvad

Jäta vastus