Intervjuud

Intervjuu: Wst (2016)

Esimene album väljas! Kuidas tunne on? 

jess! ei saa öelda, et just eufooriline, aga väga mõnus on küll ja rahulolu järjest kasvab. eriti hea meel on selle üle, et just viimane ots nii sujuvalt läks ja kõik kenasti välja mängis – näiteks see, et sain plaadid täpselt esitluspeoks kätte.

Oled vägev viimistleja. Kas midagi jäi selle albumi juures kripeldama ka – “see lugu ikka pole nii hea ..” vms?

seda mitte, albumile läinud 11 looga jäin küll kõigiga väga rahule. ainus, mis korraks tuska tegi, oli see, kui pidin erinevatel põhjustel paar lugu välja jätma, mida algul plaadile soovisin panna, aga tagantjärgi näen selles ainult head – tänu sellele sai plaat just paraja pikkusega ja järgmise paari albumiga on nüüd samuti ots lahti tehtud. eriti suurt rõõmu teeb ka see, et lugude “Elevatsioon 2015 m” ja “Võtmeisik” raames läks õnneks kaasata häält tegema mitmeid pikaaegseid sõpru nagu Skilla, Goz, Møte ja Scabere, kellega koos omal ajal sõnaseadmisega algust tegime. tänud ka Tanel Maandile kannatlikkuse eest asju nii kaua kruttida, kuni need mu ettekujutusele vastasid.

Võttis ligi 15 aastat. Kuhu aeg kadus, miks see albumi voolimine nii kaua läks? 

läks päris pikalt jah, aga aeg polnud varem lihtsalt õige. vahepeal tundsin natuke survet ka, kui avastasin, et artistid, kellega samal ajal alustasime (nt. s’Poom ja Põhjamaade Hirm) olid jõudnud juba 3-4 albumit välja lasta. aga eks nende kogemused näitasid kindlasti ka teed ja lõpuks tundus aeg küps olevat. eks sai ju tegelikult kogu aeg muude koostööprojektide kõrvalt isiklikemate lugudega omaette nokitsetud ja vaikselt kõrvale pandud. kusjuures albumi kõige vanem instrumentaal (“Võtmeisik”) pärineb muutmata kujul aastast 2005, Eskimo oli siis juba tohutult andekas!

Albumi pealkiri on “Seosed”. Mida see Sinu jaoks sümboliseerib ja tähendab? Kas oli teisi valikuid ka?

algselt plaanisin panna pealkirjaks “Naised ja šampanja”, viitena ühele legendaarsele ja ropule siili-anekdoodile. kuna lõpptulemust seekord päris 100% koduste vahenditega ei saavutanud, siis otsustasin selle jätta mõnda tulevast projekti ootama. “Seosed” tuli aga kuidagi hästi loomulikult, kuna kogu see muusikateema, nii kõlas kui tekstis, on minu jaoks alati olnud üks suur seostamine. hiljem avastasin veel, et ütlen lõpuloos “leian seoseid sealt, kust ülejäänd ei taiband otsida” ja siis oli vohh.

Miks on albumi esimene video just Mõru? kas see on Su enda lemmiklugu? 


Mõruga tekkis mul visioon kohe, kui selle valmis olin kirjutanud – teadsin, et see peab olema plaadi avalugu, selle video mustvalge, lähiplaanis ja mängima valguse, varjude ja hingeauruga. kui idee Ottole ja Toastyle välja käisin, olid nad ka kohe huvilised ja valmis asja ette võtma. lemmiklugu plaadil otseselt polegi; kogu materjal sai ühtlane ja igas loos on midagi, millega ise väga rahul olen ja mis mind ennast jätkuvalt kõnetab. kui mõnda lugu eraldi välja hakata tooma, siis riimitehniliselt ehk üks õnnestunumaid on mu enda jaoks Mõttemuuseum.

Päris mitu biiti oli ka Su enda poolt – kas oma taustale on kergem või raskem lugu teha? Kas edaspidi kuuleb pigem rohkem või vähem Wsti enda taustu?

ma olen vahelduva eduga teinud biite sama kaua kui riime, vahel mõne üksikuga joppab ka. ühte korralikku lugu teha on igatepidi raske, ükskõik siis, kelle taustale. enda taust annab ehk aga veidi vabamad käed ja rohkem mänguruumi ja kui peaks hästi välja kukkuma, siis lõpptulemusena ka topeltrahulolu. momendil pakub mulle biitide tegemine isegi veidi rohkem huvi ja väljakutset kui räpitekstide kirjutamine ja kindlasti tahan edaspidi ka mõne enda tausta kuhugi sokutada.

Albumi viimases loos kuuleb ka Su laulmist. Kas natuke kõhklesid selle otsuse suhtes, ise plaadil laulda? Kas edaspidi teed veel või piisas sellest ühest katsetusest?

julgen lubada, et kuuleb veel, mõned asjad on juba järge ootamas. mind on kogu see mitmehäälsuse teema alati köitnud. eks sellest saab muidugi aru, et tegu pole professionaalse lauljaga ja paaril korral on seda ka otse välja öeldud, aga konkreetse loo osas oli mul jällegi oma visioon, ise ei kõhelnud kordagi ja lõpptulemust ei kahetse ka praegu.

Nüüd üks album väljas. Tehtud! Plaat olemas. Kas tunned pigem, et tahaks aja maha võtta ja muuga tegeleda või pigem nüüd just tahaks veelgi rohkem muusikale pühenduda? Teisisõnu: kas tuleb varsti veel albumeid?

ma usun, et vähemalt mõnda aega läheb veel täpselt samas rütmis edasi – on ajad, millal saab rohkem pühenduda ja perioodid, kus üldse mahti pole. ei jää kindlasti viimaseks plaadiks, kuna materjali ja ideid on piisavalt, mis järgmistele projektidele suunda on näitamas. ja kuna nüüd on see väljaandmisprotsess ka korra juba läbi tehtud, siis edaspidi on sellevõrra kõvasti lihtsam ja vast päris 10+ aastat enam ei lähe.


Kui kellegi tekkis huvi, siis kust ja kuidas seda plaati veel saab?
minu käest saab kindlasti – kirjutage mulle kas FB või wst_ehh@hotmail.com peale. ja kui mind kuskil esinemas kohtab, võib ka alati ligi astuda ja küsida.
Tallinnas on mingi ports plaate veel ka biit.me poes ja Viljandis kultuuriklubis Wimka.
õige pea on albumit saada ka digikujul – spotify, iTunes, bandcamp jne.

Teemas

Julged arvajad puuduvad

Jäta vastus