Intervjuud

Intervjuu: Hanf Kung (2013)

Kes te sellised olete ja kust tulete?

Me oleme kari noori ja vihaseid räppareid Tartu ja Tallinna uulitsatelt. A muidu nagu tavalised inimesed. Põhikoosseisu kuuluvad Azma, Gringo, Paralleelne MC, Seaduskuulekus, Kosjak Kozinak, ning Ske, kes peamise instrumentalistina on ka sõnaseadmises tegev. Tihedamat koostööd on tehtud ka selliste biidimeistritega nagu Mantra, Bigtime, kil:amnt, ja Rassu. Hanf Kung aga ei piirdu ainult meie aktiivseimate räpparitega, vaid hõlmab ka Karlova rahvast, ning on lähedalt seotud järgmiste grupeeringute, artistide ja liikumistega: La Kotka Nostra, Kiviabi, Blokid, L-Style, Don Diisel, 1teist.

Kaua juba muusikat teete?

SEADUS: kümme aastat. Grupina peaaegu kaks aastat.
GRINGO: lüürikat sai tehtud juba algklassides aga esimene asi sai lindistatud mingi 4-5 aastat tagasi.
KOZINAK: Esimesed read kirjutasin kümme aastat tagasi. Mõned lindistused, laivid, emsii bättlid. See oli pelgalt aastane seiklus. Pärast seda sai väga vahelduva eduga jukusid kritseldatud… Uuesti hakkasin tegema Kungiga koos 2012 suvel.
AZMA: 2009/2010 esimesed lindistused.
SKE: olen muusikat (peamiselt biite) umbes seitse aastat teinud.
PMC: Hmm… olen ehk mingi 3-4 aastat midagi sahtli põhja tilgutanud, aga tunne on, et selle tegemine alles algab!

Kuidas selline grupeering üldse kokku sai?

Seadus tuli Tartusse õppima ja meil (Azma, Para, Gringo, Ske) olid temaga ühised huvid, mida ka crew nimest võib välja lugeda. Mussitegemist olime juba varem proovinud ja Seadusel oli sellega seoses kogemusi rohkem. Esimesed lood temaga koos olidki lindistatud tema Annelinna üürikas, kus mikker oli paigutatud riidekappi ja arvutis käis Cool Edit. Et Hanf Kungi süda on Karlova, kolisime juba veidi aja pärast tehnikaga Azma juurde, kus sündisid nimi ja ühine suund. Esimene laiv oli üritusel nimega Ebamikker vol 2 ja see tekitas muuseas palju draamat, sest kutid olid suht mällu end joond ja ei valind väga sõnu… Pärast poolt aastat koos tegutsemist kolis Seadus tagasi Tallinna ning tutvus aastaid tagasi tegutsenud räppariga, kel riime tiirles nagu mikser ilma kaaneta. Kozinak on sellest alates teinud mitmeti koostööd Kungiga, esindades ka LA Kotka Nostrat.

Eeskujud (Eestist ja/või välismaalt) või kuidas te üldse hip hopi peale sattusite?

GRINGO: Eeskujuks on ilmselt kogu hip-hop kultuur (nii Eestis kui ka välismaal), kuid sattumine hip-hopi peale juhtus algklassides Cool D ja A Rühma kassetide soetamisega.
SEADUS: Esimene teadlikult kuulatud räpp oli eminem. TT Lege tutvustas eesti räppi. Maailma südame põhjast tõi teadvusesse hiphopi ja palju muudki. AOTP pani uuesti ka välismaist räppi kuulama.
SKE: eeskujudeks on enamus underground ja indie hiphop artistid.
KOZINAK: 15-16 aastat tagasi kuulsin esimest korda Eminem – Infinite plaati. Keegi lugu Open Mic mäletab? Läbi aegade lemmikud tegijad on Big L, Freshco Da Flowa, Nine, Nas, Method Man, Jeru the Damaja, ning uuemate seast Tyler the Creator, Logic…aitab küll. :)
AZMA: enim meeldivad sellised hullud lüürilised räpparid (ja pigem ikkagi välismaalt kui kodust), kes panevad mitmeid sõnu ja isegi ridu omavahel riimuma. Multi-syllable shit. Big L’ga ei saa keegi nussida.
PMC: Jõudsin hiphopini kuidagi Cool D kaudu. Mingisugune onu kassett oli. Pärast seda hakkas Eminem ennast peale suruma, kuskil 2000ndate alguses. Olin siis vist 12-14 aasta vanune. Kodumaise räppi vastu hakkas tugevam huvi tekkima, kui A-Rühm võttis ohjad mu nooruse üle. Seda kuulasid isegi mu õed. Seejarel internetti kaudu hankisin kuidagi Mc Battle 05 raundid. Sealt hakkas huvi tekkima artistide vastu, kes sealt osa võtsid. PH “Maailma südame põhjast”! See plaat suunas mind otsekohe eesti räpi maailma, et avastada veel midagi põnevat. Pärast seda leidsin Noizmakaz’e kraami. See oli piisav tõestus, et see muss on see mida ma tahan kuulata ja ka ehk tulevikus ise teha (see on saanud tõeks). Eeskujusi on raske võtta. Mu jaoks on eeskujulikud need, kes läbi oma muusika edastavad mingisuguse sõnumi, mis on meile parasjagu tähtis teadaanne. Eestis saavad sellega väga hästi hakkama Põhjamaade Hirm, Tommyboy, Seaduskuulekus, Tarbijakaitse semud, Krick, s’Poom ja keegi veel ehk. Piiritagustelt aladelt teevad selle töö ära Immortal Technique, KRS-One, RA The Rugged Man, Jedi Mind Tricks…

Mis on teie motivatsioon just sellist kraami teha või kuidas need teemad tekivad?

PMC: Mind motiveerib see, et ma pean mingisuguse info edastama enda loos, enda kraamis. Info mis puudutab meie elusid. Räppida praegusel ajal sellest kuidas sa autoga linnas ringi sõidad, ei ole minu jaoks aktuaalne. Pigem et keegi ikka mõtleks selle üle, mida sa öelda tahad. Motivatsiooni pakub veel tahtmine olla selle muusika sees, olla sellega seotud ja anda ilusaid laive, ilusate inimestega.
SEADUS: Me naudime koos muusika tegemist, ja seda kõige rohkem just laivi tehes. Lisaks on meil teadmine, et see räpp väljendab mitte ainult meie, vaid ka kuulajate arusaamu maailma olukorrast. Seejuures teemad ongi suuresti kas otsene rünnak lammaste ja karjuste pihta, või siis nagu ikka… peegeldus endi ja kõigi eludest.
GRINGO: Teemad on mu arust tulnud üsna spontaanselt, et mingit surumist ja kiirustamist pole selles suhtes olnud. Sellist kraami teeme ilmselt sellepärast, et meile lihtsalt meeldib nii. Kes tahab, see kuulab ja kes ei taha, see ei kuula – lihtne.
SKE: motivatsioon tuleb loodusest, teemad tulevad ühiskonna ning harjumuste peegeldusest.
AZMA: see mida igapäevaselt sööd leiab lihtsalt vastava väljundi ja nii lihtne see ongi.
KOZINAK: Ma peegeldan seda, mida peegeldab mu silm ehk see, mida ma ümberringi näen, tajun ja kogen. Teemad tekivad elust enesest, mitte ainult enda, vaid ka sellest, mis ümberringi toimub… a kas see, mis mu ümber aset leiab, on ka osa minu elust? – go figure…

Pikemad plaanid muusikas?

AZMA: paremaks saada on vist ainus tõsine plaan hetkel.
PMC: Teha seda mussi,niikaua kuni võimalik. Teha seda koos kui ka individuaalselt. Teha koostööd teatud artistidega, aga suurim eesmärk on kunagi ehk ketas ilumutada.
KOZINAK: Hakata pikemaid samme astuma. Tundub, et me liigume õiges suunas ja teatud gruppidele meeldib.
GRINGO: KINDLASTI tahaks kunagi mingit ühtset kogumikku luua.
SKE: pikemaid plaane ei tee aga tahaks midagi plaadi peale manada.
SEADUS: teha muusikat.

Kuidas tunnete – kas räpipeod on liiga harvaks või lahjaks jäänud või kuidas üleüldse tunnete, et teil publikumi/kuulajaid jagub?

Pidusid on ju, ja üha põnevamaid. Blokipeod, terrassipeod, igast peod. Otsi üles aint. Peod on kolinud tehastest ja keldrikoobastest ka maa peale. Kunagi oli underground ikka underground’i otseses tähenduses. Kui Hanf Kungi platsis pole siis võib muidugi pidu lahjaks jääda… aga muidu kuulatakse ikka. Nii netis kui ka pidudel. Ja kui pidu on hõre, siis omad toetavad alati ja selle eest respekt. Kunagi Tõrvas oli pidu veidi lahja sest kohalikud olid vist rohkem mingid 150bpmi vennad. Seega pole veel päris tuulde räppinud, aga on olnud ka olukordi, kus saalis on olnud piisavalt inimesi, aga nad ei julgenud lavale lähemale tulla. Üldiselt tundub, et meie kraam läheb peale rohkem pättidele, mitte soliidsemale kaadrile… Ja pätte meil Eestis jagub.

8 mainisite siin igasuguseid põnevaid nimesid (La Kotka Nostra, Blokid, Don Diisel jt) samuti, et pidusid toimub siin ja seal (samas kui laiemas plaanis oleme praegusel ajal ehk kuulnud vaid yo hoovi nimelisest inkubaatorist) – mis toimub? Kes need tüübid kõik sellised on ja miks me neist midagi ei kuule? Kas tekkimas on mingi uus ring nagu kümme aastat tagasi EHH checkide jms ürituste läbi tekkinud seltskonnad? Kuidas te seda praegust oma “stseeni” iseloomustate üldse?

Vaat, ajapikku ongi tekkinud seltskonnad, mis hoiavad rohkem ühte. Kuid nüüd toimub juba see, et need erinevad grupeeringud ja liikumised on hakanud ühenduma. Senine lõhenemine on pöördunud ja pigem leitakse, et erinevad kooslused teevad muuusika valmistamisel nii protsessi kui ka tulemuse huvitavamaks ja põnevamaks. Inimesed leiavad teineteist ja seeläbi ka defineerivad iseenda niši veel selgemalt. Üks neist üritustest, mis sellele kaasa on aidanud, on tõepoolest YO!Hoov. Lasnamäe poisid on siin korraldanud blokipidusid, kus räpp on täiesti vabas õhus, generaatorid ja teemad.

Veel suuremat kaalu omab aga hoopis see, et vanemad tegijad on hakanud noorte vastu huvi tundma ja neid kaasama oma projektidesse. Näiteks pool Tommyboy Vägivaldne Värdjas video osatäitjatest on La Kotka Nostra – verivärske kolmekeelne grupeering. Ka Don Diisel figureerib selles videos. Kuid kõige suurem respekt läheb ikkagi DJ Koldunile, kes on käima lükanud sellise üritustesarja nagu Funk-O-Matic. Viimasel peol oli räppi, breiki, gräffi, beatboxi… See on Zulu Nation Eestis! Võibolla Tartus pole seda märgata, aga Tallinnas hip hop elab!

Küsis Scabere

Teemas

Julged arvajad puuduvad

Jäta vastus