Artistid Muusika

EIXD- Ületujutus

Projekt “Et Ilutseda X Dekaadki” laienes hiljuti veel ühe palaga, mis on dokumenteerija ja sõnumikandjana oma valmimisprotsessiga vältanud pea terve möödatuhisenud suve. Melanhoolselt, ületujutatult.

 

Taustvokaalidel peidab end “Pealkirjata Dokumendis” luuletamisega tuntuks teinud Emmi Kõiv, instrumentaal aga valmis koostöös müstilise hlgwr/?-iga.

 

Lüürika:

3x

Paber, kivi, käärid,

 

Käärid.

 

Käärid käised üles, läidad lõkke ja siis keerad unele,

See tuba püsib sääski täis, mis sest, et aknad suleme,

Kuulen veel,

Kuis viisteist mintsa hiljem lahkud, kuna väljas lahedam

Ning ühe puhketunni õndsalt päikse vastu vahetan,

Sa oled nagu

Suvetuul, misjärel paljajalu joostes kaotan hääle,

Vahid vaiksel pilgul varbaid rahnul, selle kannul pöörad kiikri läände,

Kriidist kriitik, paadund palindroom ja minetades mõttetust sind näen je,

Kuid siis vahin vaikselt varbaid, pilgu, pilgu pööran läände,

Kiirul käärin sääred,

Topin mängukaarte näkku, mis te tahate?

Vaba jee see tuba,

Aga kuna ise vabanen

Kunagi

Lamades

Päiksepaistel, vaevalt et saan piste, aga pigem hoian eemal siit,

Jõin Taigo kokapudelist, nüüd mul on paleonto-hepatiit,

Eraldi

Teen välgupilti, ega tal ei ole silmamustad suured,

Kella kolmeni, siis pole ükski õpetaja enam luurel,

Jäämegi lolliks,

Hetkel, kui läeb kõik kottpimedaks

Ning silmapiir saab punahelgil taevatõusuvinekaks,

Kimedalt

Ära kurat küsi,

Ma ei ole vegan, lihtsalt vihkan vorstilõhna, kui ma eile õhtul näkku toppida sain neli kilo lihhi,

Toksin kivimuulukaid, a valminud ei ole tikrid,

See tekst sai korda 4:04 öösel,

Vahest raiskan lihtsalt aega?

Vahest raiskan lihtsalt aega?

 

2x

Sai käidud samas paigas,

Ent pildid paistavad kui kahest maailmast,

Vahest raiskan

Lihtsalt aega?

 

Mu tõeline olelus on egoistlikpirtsakas,

Nagu fakt, et võimatu on luua jäätist virtsata,

Viisakas?

Tehke nalja pigem, trummilaksin peod ja kintsud veriseks,

Kui putukpinin, mis mu kõrvas viie paiku heliseb,

Kerige,

Sest ise veedan ammu ööbarjäärid korisedes paagimahutis

Ning lohutades lõkerdan kui kinnikiilund saalijahutid,

Pahuksis

Ammugi, ent pigem vihast rühman tulikive,

Röögin roppuseid ja raiskan pilke,

Vahin ammuli, kui paigal sipled,

Jahin mammuteid, kui vaja hilpe,

Minge!

Jään siia grillvorstiestrisse kesk turrisjuukseid tukkuma

Ning sõnalausumata ammu surnud nutte uputan.

 

Milleks kõike seda?

Pärlmutterroosat loojangut ja läikivpunast kilekat,

Sest naerulsui su alanoodilt musta auku minetan,

Minema,

 

Mu ainsad sõbrad alles tundmatud ning juba MUPO saatel löövad pargis õllepurke ümber,

Ainsad lähedased naervad nuttes, sedagi ei kinnita ning sina

Upu teki sisse, uinu, mine putsi, vabandust,

Ma mõtlen tõsiselt vaid mõtlemata,

Sellepärast ongi keeleeksam tundmatu

Ning analüüsi tühjal pilgul, minu tekstigi,

Sest idee sul niikuinii ei jõua kohale.

 

5x

Sai käidud samas paigas,

Ent pildid paistavad kui kahest maailmast,

Vahest raiskan

Lihtsalt aega?

 

Häälepaelad mootori taha,

Ma ei maga, sest mu nime anagramm

On “Eesti keele seletav sõnaraamat”.

 

Kõige ebameeldivam lõhn on kiirnuudleil,

Ebaseeditav õhk on, riim huultel,

Mul läeb söögiisu ära,

Uues vihmalöögivihus särad,

Kui naljakalt sealt kollamantlilt maandub mõni ninale

Ning pilveis pilgul neli minuthetke peatuses sa kiratsed,

Mina jep,

Näen sinu läbi, kuivõrd nõme võin ma olla igati,

Kui rõõmupurske järel tujumuutus haarab vikati,

Peaks kirjutama sulle, aga mitte täna,

Täna ignoreerin sõnumeid,

Ka unest puudu jättes püsid õndsalt võluv,

Ei,

Ma parem kiiruskorras lahkun.

 

Ehavalgus taandub.

3…2…1… maandun.

Nüüd on siin ainult mu hääl

Ja seegi mandub,

Nüüd on siin ainult mu hääl,

Veepind kaldu,

Nüüd on siin ainult mu hääl,

Vihmaklomp kurgus taarub esmaspäev koju.

Teemas

Julged arvajad puuduvad

Jäta vastus