Plaadid

Cool D – Tumeaine

2012

Kuna mu isklikeks lemmikuteks Cool D repertuaarist on vaieldamatult albumid “Pahade planeet” ja “Räpased riimid”, siis on küllaltki raske objektiivseks jääda ja sellest tingituna võib seda arvustust võtta pigem subjektiivse arvamusena. Kellele eelmainitud albumid ei sümpatiseeri, siis võib julgelt antud kirjatüki vahele jätta – ilmselt lähevad meie arvamused suures osas lahku.

Võrreldes varasemate albumitega oli “Tumeaine” puhul ebatavaline, et pooled lood olid tänu myspace’ile, soundcloudile või raadioeetrile juba ammu kuuldud (mõni küll natukene teise sõnastuse või taustaga). Seetõttu ei olnud üllatus nii suur ja mingi aimdus oli olemas, mis saama hakkab. Samuti jõudsin mõne looga juba niivõrd ära harjuda, et albumiversioon ei paku enam pinget. Üheks näiteks on“Suva” (varasema pealkirjaga “Etikett on

suva”), mis vanema tausta peal tibake veenvamalt kõlas ja mille taustamotiiv rohkem südamelähedasem oli. Lugu “Surm käib ringi me tänaval” kuulates pidin samuti pettuma, kui oodatud refrääniosa loo lõpus kõlamata jäi. Minu kõrvale jäi uus versioon harjumatult lahtiseks ja lõpp tühjaks. Vanemas versioonis võttis autor vahetult enne lõpuakordi teema ilusti kokku ja pani asjale punkti. Kahju oli ka sellest, et autori poolt “Tumeaine” materjaliga internetiavarustes paralleelselt avaldatud lood “Kliimajahenemine” ja “Peatage maakera” albumi peale ei jõudnud. Arvestades albumist õhkavat negatiivset alatooni ja kriitilist meelt oleks need sinna suurepäraselt sobinud. Samas meeldis, et “Maakri tn rappijas” oli minavormist kolmandasse isiksusse üle mindud – kõlas mugavamalt. Kiiduväärt on ka autori kontseptuaalne lähenemine oma albumite kokkupanekul, olgugi, et lood “Surm käib ringi me tänaval”, “Maakri tn rappija” ning “Mendelejev mus oled” kõlavad ehk natuke süngemalt kui ülejäänud materjal ning võiksid justkui omaette EP moodutada koos mõne samas võtmes valmistatud lisalooga. Sellegipoolest kõlab album terviklikult ja norida võiks ainult lugude järjestuse kallal – sissejuhatust (“Ürje”) oleks harjumuspäraselt ikka esimese, mitte teise loona oodanud.

Võttes arvesse nii lüürilist kui ka instrumentaalset poolt, samuti esitust ja teemakäsitlust võin öelda, et albumi kõige tugevam rada minu jaoks on “Surm käib ringi me tänaval”. Lüürika on kohati jaburalt, kuid samas ka geniaalselt lihtne, vürtsitatud musta huumoriga ja mitte üleliia lihvitud. Esitus on parajalt tuim ja ükskõikne, kuid samas värske. Natukene nagu meenutaks midagi varasemast ajast, kuid samas suhteliselt ebatüüpiline Cool. Kui ma tavaliselt otsin igalt albumilt “seda vana head Cool D’d”, siis “Tumeaine” puhul võiks ta seda kõige rohkem just selles loos meenutada. Teist ja kolmandat kohta jagavad mu isiklikus “Tumeaine” edetabelis “Maakri tn rappija” ning “Mendelejev mus oled”. Viimase puhul pakkus meeldivat äratundmisrõõmu sämpel The Fatback Bandi loost “Put Your Love”, mis kõlas ka S.I.N’i ja DJ Critikali ühisloos “Check 101”.

Üldiselt tundub, et Cool D on “Tumeaine” peal natuke vabamaks muutunud. Viimaste albumite puhul häiris kohati ülipüüdlikult raadiosõbralik keelekasutus ja liialt sätitud voolavus. Produktsiooni poolest jääb küll käesolev album “Seenioride vabakavale” ja “Cool FM’ile” alla, aga isiklikke lemmikuid leidsin sealt suhteliselt rohkem. Igal juhul jään huviga ootama järgmist albumit ja loodan, et “see vana hea Cool D” end ka seal ilmutab.

– Baijaan

Teemas

Julged arvajad puuduvad

Jäta vastus